Nädal Kümme

Anarhismi võidukäik: Tarkvara vabanemine ja autoriõiguste surm

Eben Mogleni 1999. aasta artikkel “Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright” on sügav ja provokatiivne analüüs tolle aja tehnoloogia arengu ja intellektuaalomandi õiguste vahelistest pingetest. Igati huvitav ja silmaringi laiendav artikkel. Soovitan lugeda.

Moglen argumenteerib ja on veendunud, et vaba tarkvara liikumine, mis 90ndatel kanda kinnitas läbi lipulaevade nagu Linux, Apache, BSD ja teised, on tulevik. Läbi selle kirjeldas ta visiooni maailmast kus teadmiste, info, tarkvara ja muu loomingu vaba liikumine hakkab domineerima klassikalist omandit ja autoriõigust. Vaba levik võidusteb piirangute ja kontrolli üle. Selles artiklis tegi ta seda läbi teatava huumoriprisma kus pahalaseks on tehtud korporatsioon ja seal levivad nähtused nagu IPdroid ja econodrwarf, kes siis näevad maailma ainult enda ahne ja omakasupüüdliku mätta otsast. Ja korporatsioonide illustratiivseteks esindajateks tõi ta välja “BillG the Creatorit” ja “Lord Murdochit”.

Teisel pool on vaba tarkvara liikumise eestvedajad nagu Richard Stallmann ja Linus Torvalds. Idealistid, kellele ahnus, omand ja sellega kaasnev küsitav tarkvara kvaliteet tohutult vastu karva käisid.

20 aastat hiljem on ilmne, et Mogleni visioon osutus osaliselt prohvetlikuks, kuid mitte täielikult. Näiteks on autoriõigus ja selle kaitse igati olemas, ning seda ei nähta enam korporatiivse tööriistana nagu vanasti. Küll aga on vaba tarkvara leidnud väga selge koha kogu maailma- ja IT majanduse toimimise fundamentaalsete alustalade keskel.

Vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga liikumise kasv

Mogleni ennustused vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga projektide olulisuse kasvust läksid suures osas täppi. Tänapäeval on Linux, Firefox, Apache ja paljud teised avatud lähtekoodiga projektid saanud tehnoloogia maastikul keskseteks mootoriteks, mis toetavad interneti infrastruktuuri ja tohutul hulgal põhiteenuseid. Vaba tarkvara näeme igas sektoris ja geograafilises asukohas. Iga arendaja, kes tänapäeval mingitki koodi kirjutab, toetub oma projektide loomisel suurel hulgal vaba tarkvara litsensidega levitatud tarkvarateekidel ja komponentidel. GitHub, mida täna omab Microsoft, on maailma suurim koodi repositooriumite platvorm ja seal võib leida kõike. Mainisin just ka Microsofti eesmärgiga juhtida tähelepanu sellele, et MS oma tänaste ideaalide ja suhtumisega ei ole enam see mis ta oli 90ndatel. Isegi suurimad korporatsioonid on vaba tarkvara liikumisele ennast ära allutanud.

Autoriõiguse püsimajäämine

Kuigi vaba tarkvara liikumine on kasvanud, pole autoriõigus kuhugi kadunud, nagu Moglen artiklis ka mainis ja ette kujutas. Autoriõigus on endiselt oluline osa intellektuaalomandi kaitsest, eriti muusika, filmi, kirjanduse ja tarkvara kommertsialiseerimisel. Küll aga on ta arenenud ja kohandunud digitaalajastu väljakutsetega. Tarkvarateenuseid võibolla pole nii raske kaitsta läbi selle, et enamik teenuseid toimib täna üle veebi ja nad asuvad kaitstud serverites kus iga häkker neid lahti crackida ja torrentisse paisata ei saa. Lahenduse on leidnud ka muusika ja filmitööstus – tuleb lihtsalt oma looming teha publikule võimalikult mugavalt kättesaadavaks ja küll nad siis maksavad. Võime öelda, et orgaanilisel viisil on piraatlus leidnud oma allakäigutee, võrreldes sellega mis ta oli 90ndate lõpus ja 00ndate alguses. Autoriõigused, litsensid ja muu on aga kohanenud ja tänases maailmas igati oluline osa regulatsioonist ja kokkulepetest.

Vabasse tarkvarasse panustamise motivatsioon

Üks huvitavamaid lõike artiklist analüüsib tarkvaraarendajate motivatsiooni miks anda oma panus vaba tarkvara loomisel ja edendamisel. Selle võtab kõige paremini kokku tema näide Microsoftist levinud memo, mis analüüsib Linuxit kui konkurenti op-süsteemide turul. Autor, Vinod Vallopillil, pakatab entusiasmist peale seda kui ta pidi endale Linuxi DHCP kliendi ise lähtekoodina alla laadima ja selle tööle saamiseks kompileerima. “The feeling was exhilarating and addictive.” oli tema reaktsioon kui ta sai aru, et kogu see lähtekood on kirjutatud suvaliste arendajate poolt oma vabast ajast ja, et ta ise võiks ka oma vajamineva täienduse sinna teha. See entusiasm illustreeribki põhjust miks arendajad on motiveeritud oma vabast ajast ühisloomesse panustama. Sama põhjus miks linnud võtavad vaevaks ilusa ilmaga laulda või miks kunstnik võtab vaevaks maailmale oma talendi abil midagi kinkida. Looming ja jagamine on meie DNAs.

Kokkuvõtteks

Eben Mogleni “Anarchism Triumphant” artikkel pakub täna endiselt väärtuslikku perspektiivi ja vägagi meelelahutuslikku lugemist. Neile, kes ei saanud 90ndatel toimunud op-süsteemide sõjast vahetut ülevaadet, annab see hariva sissevaate, kuidas kommertsmaailmale vastu liikumine alguse sai ja hoogu võttis.